We have detected that you are located in . Do you want to switch to the local site?
Kaotatud kehakaalu pikaajaline säilitamine on üks peamisi väljakutseid rasvumise ravis. Dr David Macklin jagab oma vaatenurki kaalu taastõusu taga olevate liikumapanevate jõudude kohta ja mida saab nende muutmiseks teha.
Kaotatud kehakaalu pikaajaline säilitamine on rasvumisest jagu saamise peamine väljakutse. Enamasti tuleb 80% kaotatud kaalust pärast dieeti tagasi.
Miks on nii raske kaalust alla võtta ja seda hoida?
Alberta Ülikooli ülekaalulisuse uurimise emeriitprofessor dr Arya Sharma kutsus Toronto Medcani kliiniku kaalulangusprogrammi meditsiinijuhi dr David Macklini jagama mõningaid mõtteid sellel teemal oma blogis „Dr. Arya Sharma’s Obesity Notes“.
Siin jagab dr Macklin seitset tähtsaimat tegurit, mis panevad kaalu taas tõusma, ja pakub perspektiivi selle kohta, milline peaks välja nägema realistlik pikaajaline kaalulangus. Lingi algsele postitusele leiate siit.
„Kaalu taastumise peamine põhjus on bioloogia. Aju kaitseb kehakaalu languse eest ürgsete bioloogiliste reeglite tõttu. Kui meie esivanemad kaalust alla võtsid, siis mitte selleks, et pulmadeks või rannahooajaks hea välja näha. Tol ajal oli kehakaalu languse põhjuseks kas haigus või toiduvarude lõppemine. Lihtsamalt öeldes kaitses kehakaalu hoidmine surma eest.
Viimase 30 aastaga oleme õppinud, kuidas aju seda teeb. Aju on ekspert 1) rasva kadumise märkamisel, 2) rasva kadumise eest kaitsmisel ja 3) kehakaalu taastõusu soodustamisel. Aju teeb seda järgmiselt:
a) isu suurendamine – motivatsioon kalorite tarbimiseks
b) ainevahetuse kiiruse vähendamine
Tundub, et suurenenud söögiisu on kehakaalu taastõusus rohkem süüdi kui aeglasem ainevahetus. Suurenenud söögiisu, mis väljendub suurenenud motivatsioonis süüa, viib üldise kaloritarbimise tõusuni, mis omakorda viib kehakaalu taastõusuni.
Meeldetuletus: ülejäänud kaalutõusu põhjused toimivad peamise mehhanismi , bioloogia kaudu.“
„Järgmine levinud kaalutõusu põhjus on seotud dieediga. Pange tähele, et dieet ei ole tõhus meetod kehakaalu taastõusu vältimiseks. Selle asemel on kaalu uue tõusu ennetamise kolm sammast käitumisteraapia, ravimid ja kirurgia. Lihtsamalt öeldes on kaalutõusu oht seda suurem, mida „dieedilaadsem“ on kaalulangetusmeetod.
Näiteks:
a) kaalulangetusmeetod hõlmab ebarealistlikku kaloritarbimise vähendamise kohustust;
b) kaalulangetusmeetod nõuab ebarealistlikku jõupingutust.
c) kaalulangetaja loobub kaalu langetamise nimel asjadest ja tegevustest, mis talle positiivseid emotsioone pakuvad, nagu meelelahutus, toit, jook, sõbrad, suhtlemine ja reisimine.
Parim viis kehakaalu taastõusu vältimiseks on kaalu langetamiseks kasutatud meetodi püsiv järgimine. Ülaltoodud juhtumid viivad enamasti järjepidevuse kadumisele. Samuti on tõenäoline, et kui inimene kaotab liiga palju kaalu, sihtides ebarealistlikku kaalunumbrit, siis hakkab bioloogia kaalulangusele vastu töötama.
Seega peaks võtma eesmärgiks tervisliku kaalu saavutamise. Tervisliku kaalu saavutamiseks toimitakse dieedi pidamisele vastupidiselt. Tervislik kaal leitakse, kui pühenduda 1) jätkusuutlikule kaloraažile, 2) jätkusuutlikule pingutusele, 3) võttes samal ajal teadliku kohustuse väärtustada meelelahutust, toitu, jooki, sõpru, suhtlemist ja reisimist. Tervislik kaal on kaal, mille sa saavutad mõistliku pingutusega, kui pühendud elustiilile, mis on oma olemuselt jätkusuutlik.“
„Järgmine ja üsna raskesti mõistetav kaalu taastõusu põhjus on püsiv muutus oma üldises elukorralduses. Tavaline näide on inimene, kes töötas varem kontoris ja töötab nüüd oma kodus, või vastupidi: inimene, kes töötas kodus ja töötab nüüd kontoris. Teine näide on inimene, kes kaalulangetuse ajal vältis kaalulangetuse eesmärgil kõrge riskiga keskkondi ja satub nüüd paratamatult uuesti nendesse keskkondadesse. Näiteks keegi, kes vältis sotsiaalset keskkonda või restorane ajutiselt ainult kaalulangetuse eesmärgil. Meie füüsilise ja sotsiaalse keskkonna märguanded vallandavad söögiisu bioloogilise reaktsiooni ehk alateadliku soovi süüa. Kui kaalulanguse ajal kogetud märguanded muutuvad, võib kehakaalu langusele järgneda uus kaalutõus.“
„Kui ravi katkestatakse, võib seisund taastuda. Tõenduspõhine käitumuslik teraapia on näidanud, et kui seda pikas plaanis jätkata, pakub see kaitset kehakaalu taastõusu vastu. Kaalulangetusravimid kaitsevad inimest tema bioloogia eest. Ravimid kaitsevad suurenenud söögiisu eest ja suruvad alla alateadlikku soovi tarbida kaloreid. Kui rasvumisvastaste ravimite võtmine katkestatakse või ravi järgitakse halvasti, kaob kaitse kaalu taastõusu vastu ja bioloogia teeb ülejäänu.“
„Väga alahinnatud kaalutõusu põhjus on inimese reaktsioon kaalulanguse tagasilöökidele. Tavalised tagasilöögid kehakaalu langetamisel on järgmised: 1) söömise ja/või joomise episoodide tagajärjed ning 2) hetked pärast seda, kui näed kaalul ebameeldivat numbrit. Kui tõhusat käitumisteraapiat ei ole pakutud, võivad neile tagasilöökidele sageli järgneda negatiivsed enesekriitilised mõtted ja negatiivsed emotsioonid, muu hulgas motivatsiooni kadumine. Kuid just siis, kui inimene on madalama kehakaaluga, on ta kõige enam allutatud oma bioloogilistele kaaluteguritele ja tal on kõige suurem tõenäosus tarbida liiga palju ja näha kaalul ebameeldivat numbrit. Nende ebasoodsate kognitiivsete reaktsioonide märkamine ja ravi on oluline osa kehakaalu taastõusu mõistmisest ja käsitlemisest. Kordan, et see on tõenäoliselt kaalukaotuse kõige alahinnatum mittebioloogiline komplikatsioon.“
„Kaalutõus võib olla paljude sageli kasutatavate ravimite tõsine kõrvaltoime. Mõned ravimid põhjustavad sagedamini kehakaalu tõusu kui teised ja lisaks on inimesed selles suhtes väga erinevad. Kaalu taastumine võib olla tingitud kehakaalu tõstva ravimi kasutamisest ja kui võimalik, peaks leidma alternatiivse ravimi, mis on kehakaalu suhtes neutraalsem.“
„Lõpuks on olemas loetelu sisemistest seisunditest, mis võivad soodustada kehakaalu taastõusu. Enamasti teavad inimesed niigi, et stress, väsimus, unepuudus, depressiivne meeleolu ja vähene liikumine võivad soodustada kehakaalu taastõusu. Paljude inimeste puhul, eriti vähenenud kehakaalu korral, võivad need tegurid suurendada toiduiha, motivatsiooni süüa, ja vähendada eneseregulatsioonioskusi (enesekontrolli). Kui keegi võtab kaalus taas juurde, on hädavajalik iga muud tegurit uurida ja mõista, kuidas need muutused võivad põhjustada suurema kalorite tarbimise ja kehakaalu taastõusu.“
Dr Macklin lisab veel olulise märkuse selle nimekirja kohta: „Kuigi kaalu taastõusu kõige olulisem ja levinum põhjus on bioloogia, võivad teised põhjused süvendada soovimatut mõju veelgi.“
David A. Macklin, MD, on Toronto Ülikooli õppejõud ja Toronto Ülikooli haridusega perearst. Ta on praktiseerinud rasvumisvastast meditsiini alates 2004. aastast. Ta on Toronto Medcani kliiniku kaalulangetusprogrammi meditsiinijuht ja Kanadas läbi viidud uuringu ACTION ning on väljaande „2020 Canadian Clinical Practice Guidelines for the treatment of Obesity in adults“ psühholoogia ja käitumisravi peatüki kaasautor.
Dr Arya M. Sharma, MD, DSc (hon), FRCPC, on Kanadas Edmontonis asuva Alberta Ülikooli emeriitprofessor ja rasvumise uurimise osakonna endine juht. Ta on ka organisatsiooni Alberta Health Services Obesity Program endine kliiniline kaasesimees. Ta on kirjutanud ja olnud kaasautoriks enam kui 500 teadusartiklile ning on pidanud arvukalt loenguid rasvumise ja sellega seotud südame-veresoonkonna haiguste etioloogiast ja ravist. Dr Sharma esineb meditsiinieksperdina regulaarselt riiklikus ja rahvusvahelises televisioonis ja trükimeedias ning peab laialdaselt loetavat ülekaalulisuse blogi aadressil www.drsharma.ca.
