Kehamassiindeks (KMI) on suurus, mis kehakaalu ja pikkuse kaudu määrab täiskasvanute alakaalulisuse, ülekaalulisuse ja rasvumise. Seda kasutatakse keha rasva mõõtmiseks. KMI arvutatakse, jagades kaalu kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites (KMI väärtused on ühikutes kg/m2 ja kõik KMI väärtused käesolevas artiklis on mõõdetud selles ühikus). On erinevaid KMI kategooriaid, mida on üksikasjalikult uuritud allpool.
5 min lugemine
Pildil on modell
Alakaalus KMI vahemik
KMI alla 18,5
Need, kes sellesse kategooriasse kuuluvad, on alakaalulised. Alakaalulisus võib olla märk sellest, et te ei söö piisavalt, või viidata haigusseisundile. Kui te olete alakaaluline, võtke tervise edasiseks hindamiseks ühendust oma arstiga.
Normaalkaalu KMI vahemik
KMI vahemikus 18,5 kuni 24,9
Meditsiinikogukond soovitab hoida oma kaalu selles vahemikus.
Ülekaalu KMI vahemik
KMI vahemikus 25 kuni 29,9
Selle kategooria inimestel võib olla rasvumise tekke oht.
Samuti võib tekkida muude terviseprobleemide risk ja juba olemasolevad probleemid võivad süveneda. Tuginedes Euroopa ja Ameerika kliinilistele juhistele rasvumise ohjamiseks täiskasvanutel, on KMI vahemikel põhinevad soovitused järgmised.
KMI vahemikus 25 kuni 26,9
Inimesi, kellel ei ole kehakaaluga seotud terviseprobleeme (näiteks kõrge vererõhk või kõrge kolesteroolitase), julgustatakse sööma tervislikult ja suurendama oma füüsilist aktiivsust, et vältida edasist kehakaalu tõusu.
KMI vahemikus 27 kuni 29,9
Selle vahemiku inimestel, kellel on ka kehakaaluga seotud terviseprobleemid, soovitatakse kaalust alla võtta, kombineerides elustiilimuutusi ja kaalulangetusravimeid.
Elustiilimuutus võib tuua kaasa kehakaalu languse, parema tervise ja kõrgema elukvaliteedi.
Rasvumise astmed
KMI vahemikel põhineval rasvumisel on kolm astet:
RASVUMISE ASTE
KMI
I aste
30,0–34,9
II aste
35,0–39,9
III aste
Üle 40
KMI-vahemikud põhinevad mõjul, mida liigne keharasv avaldab inimese tervisele, oodatavale elueale ja kehakaaluga seotud tüsistuste riskile.
KMI 30,0 või kõrgem
Inimesed, kelle KMI on 30 või üle selle, võivad kannatada rasvumise all.
Tervishoius tunnistatakse rasvumist kroonilise, kuid ravitava haigusena, millega tegeletakse, kombineerides erinevaid ravimeetodeid.
Kui KMI tõuseb vahemikku, mida peetakse rasvumiseks, siis tõusevad ka paljude krooniliste haiguste riskid.
Kõrgematel KMI väärtustel (30 või üle selle) on statistiliselt olulised seosed mitme terviseprobleemiga, sh südame-veresoonkonna haigused, 2. tüüpi diabeet, osteoartriit ja erinevad vähktõved.
KMI põhjal üksi ei panda rasvumise diagnoosi, kuid seda saab kasutada terviseriskide jälgimiseks.
Inimesed, kelle KMI on 30 või üle selle, peaksid kindlasti konsulteerima arstiga, kellel on rasvumise ravi kogemus.
Rasvumise raviks on mitmeid tõenduspõhiseid ravivõimalusi. Ravivõimalused sõltuvad iga konkreetse inimese vajadustest, tervislikust seisundist ja kehakaaluga seotud terviseprobleemidest.
Ravi võib hõlmata järgmiste võimaluste kombinatsiooni:
Tervislik toitumine
Kehalise aktiivsuse tõstmine
Käitumisteraapia
Söögikorra asendamine / madala energiasisaldusega dieet
Kaalulangetusravimid
Maovähendusoperatsioon*
* Maovähendusoperatsiooni kaalutakse täiskasvanutel, kelle KMI on 40 või kõrgem, ja täiskasvanutel, kelle KMI on üle 35 ja kellel on ka kehakaaluga seotud kaasuvad haigused.
Lahtiütlus: see teave ei asenda tervishoiutöötaja nõuandeid. Kui teil on oma tervise kohta küsimusi, pöörduge oma perearsti või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poole.
Miks on KMI oluline?
Rasvumine on krooniline haigus, mis vajab arstiabi. Enamasti seostub ülekaalulisus või rasvumine (KMI 25 või üle selle) suurema suremuse ja kaasuvate haiguste riskiga.
Rasvumise sõeluuringud võivad võtta arvesse KMI lävendtasemeid. Rasvumine võib osutada võimalikele tulevastele terviseprobleemidele, mis vajavad meditsiinilist sekkumist.
Üldiselt, mida suurem on teie kehamassiindeks vahemikus, mida peetakse rasvumiseks, seda suurem on võimalus, et teil tekivad muud kroonilised rasvumusega seotud haigused, muu hulgas:
Erinevad vähivormid: mh rinna-, käärsoole-, emakakeha-, söögitoru-, neeru-, munasarja- ja pankreasevähk
Põlveliigese osteoartriit
Sapikivid
Tromboos
Podagra
Suurenenud suremuse risk võrreldes inimestega, kel on tervislik KMI
Kui olete mures nende haiguste pärast ja sellepärast, kuidas need on seotud teie kehamassiindeksiga, konsulteerige lisainfo ja hinnangu saamiseks oma arstiga.
KMI ja erinev rahvuslik taust
Tõendid näitavad, et rasvade jaotus ja kehakoostis on rahvuste lõikes erinev.
Teatud etnilise taustaga inimestel võivad olla suuremad või väiksemad terviseriskid võrreldes teisest rahvusest inimestega, kellel on sama kehamassiindeks.
See tähendab, et mõnel rühmal võib olla suurem eelsoodumus rasvumisega seotud haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeedi või südamehaiguste tekkeks. Seetõttu võib geneetilistel põhjustel tekkida suurem ülekaaluga seotud terviserisk.
Sellele tuginedes on esitatud ettepanekud KMI piirmäärade kohta, mis põhinevad etnilisel taustal.
Teatud Aasia populatsioonide jaoks on soovitatud madalamaid KMI piirväärtuseid. Näiteks Indoneesia, Singapuri ja Hongkongi hiinlastest elanike piirväärtusi vähendati kolme ühiku võrra.
Seda seetõttu, et asiaatidel on madalama KMI juures suurem keharasva kogus. Selle tulemusena suureneb tervisetüsistuste oht võrreldes teiste populatsioonidega.
Allolevas jaotises on kirjeldatud seoseid KMI ja erinevate etniliste taustade vahel. Seda tuleks silmas pidada, et otsustada, kas teie puhul on vajalik midagi ette võtta.
Lõuna-Aasia rahvad ja KMI (India, Bangladesh, Pakistan)
Ühes uuringus, milles võrreldi Singapuri indialaste, malaide, hiinlaste ja europiidide populatsioone, oli indialastel sama KMI juures kõige suurem keharasva protsent. Suuremat keharasva protsenti seostatakse suurema südame-veresoonkonna haiguste riskiga.
Indialastel oli KMI 26 juures sama kogus keharasva nagu europiididel KMI 30 juures, mida loetakse rasvumiseks.
Europiidseid, hiina ja kohalikke rahvaid võrreldes leiti uuringus, et Lõuna-Aasia rahvastel on rohkem keharasva lihaskoe kohta. See näitab, et Lõuna-Aasia rahvastel on suurem diabeedi oht.
Ühendkuningriigis elavatel Lõuna-Aasia päritolu inimestel on suurem südame isheemiatõve ja insuldi risk kui europiididel. Nii südame isheemiatõbi kui ka insult on seotud keharasva ja selle jaotumisega.
Ida-Aasia rahvad ja KMI (Hiina, Taiwan, Jaapan, Korea)
Ida-Aasia rahvaste uuring näitas, et neil, kelle KMI oli 25 või kõrgem, oli suurem südame-veresoonkonna haiguste, südame isheemiatõve ja insuldi risk võrreldes sama KMI-ga harilikult seostatud võrdlusvahemikuga.
Taiwani elanike uuringus oli suremusrisk oluliselt suurem alates KMI näitajast 25. See näitab vajadust määratleda ülekaalulisust Ida-Aasia rahvaste puhul teisiti, vähendades rasvumise KMI piirväärtust viie ühiku võrra, 30-lt 25-le.
Samamoodi näitasid andmed, et Jaapani elanikkonna puhul tuleks rasvumise määratlemist alustada, kui KMI on 25.
Uuringud on näidanud, et Aasia rahvastel oli sama KMI puhul europiididega võrreldes suurem keharasva protsent. Aasia rahvastel on ka suurem kaasuvate haiguste tekke risk, nagu 2. tüüpi diabeet, hüpertensioon ja hüperlipideemia.
Kagu-Aasia rahvad ja KMI (Vietnam, Tai, Filipiinid,
Indoneesia, Malaisia)
Tai elanikkonna uuringus selgus, et taljeümbermõõt on parem diabeedi ennustaja kui KMI. Seda seetõttu, et enamik uuringuid, milles hinnatakse KMI seost suremuse riskiga, on läbi viidud Euroopa päritolu rahvastel.
Singapuri paljurahvuselise elanikkonna uuringu kohaselt oli malai rahvastel suurem keharasva protsent kui samaväärse KMI-ga europiididel. Andmed näitasid, et rasvunud europiidsete inimeste (KMI 30) keskmise keharasva koguse võib leida malaidelt, kelle KMI on 27.
Kagu-Aasia rahvaste uuringud Californias näitasid, et Filipiini ja Vietnami päritolu ameeriklased kannatasid 2. tüüpi diabeedi all oluliselt suurema tõenäosusega kui europiidsed rahvad. Seetõttu peaksid need rahvad arvestama, et ülekaalulisus/rasvumine võib suurendada 2. tüüpi diabeedi riski.
Vaikse ookeani saarte rahvad ja KMI
Teatud Vaikse ookeani saarte rahvastel on sama KMI-ga eurooplastega võrreldes madalam keharasva protsent, kuigi mitte kõigil Vaikse ookeani saarte elanikel.
Uuring näitas, et ülekaalulisuse või rasvumise all kannatavatel Vaikse ookeani saarte elanikel oli hüpertensiooni tõenäosus märkimisväärselt suurem kui europiididel.
Hawaii põlisrahvastel esineb diabeeti kõigis KMI kategooriates eurooplastega võrreldes kolm korda suurema tõenäosusega.
Ladina-Ameerika ja Hispaania päritolu rahvad ja KMI
Uuring näitas, et sama KMI juures oli mehhiklastel europiididega võrreldes suurem keharasva kogus ja nende skeletilihaseid olid väiksemad.
Eraldi uuringus leiti, et Mehhiko päritolu ameeriklastel esines rasvumist europiididega võrreldes rohkem, kuid esines vähem sellega seotud hüpertensiooni.
Samamoodi leiti USA Ladina-Ameerika päritolu elanike uuringutes, et diabeeti esineb neil europiididega võrreldes vähemalt kaks korda suurema tõenäosusega, seda olenemata KMI kategooriast.
Ladina-Ameerika/Hispaania päritolu rahvaste juures tehtud uuringud on näidanud, et KMI ja vööümbermõõdu lävendid krooniliste haiguste tõenäosuse ennustamiseks peavad eri rahvastel olema erinevad.
Mustanahalised rahvad ja KMI
Ameerika Ühendriikides moodustavad KMI erinevused peaaegu 30% musta- ja valgenahaliste suremuses 40–79-aastaste naiste rühmas.
Võrreldes europiididega, kelle KMI on 25, leiti mustanahalistel samasugune 2. tüüpi diabeedi risk madalama KMI juures (vahemikus 21–23). Võrreldes europiididega, kelle KMI on 30, tekib mustanahalistel diabeedirisk 0,1–4 ühikut madalamal (26–29,9).
Lähis-Ida rahvad ja KMI
Saudi Araabias tehtud uuring näitas, et praegust KMI läviväärtust (≥30) ei saa saudide ja võimalik, et ka teiste araabia rahvaste puhul rasvumise diagnoosimisel kasutada. Uuring soovitas, et rasvumise KMI lävend langetataks nendel rahvastel 27-le, et täpselt kajastada rasvumisega seotud terviseriske.
Rootsis tehtud uuringus oli rasvunud (KMI 30) europiidide diabeedirisk võrdne Iraagi päritolu meeste omaga, kelle KMI oli 28,5, ja Iraagi päritolu naistega, kelle KMI oli 27,5.
See on üks peamisi 2. tüüpi diabeedi määrajaid, mis tähendab Iraagi rahvastele suuremat riski kui sama KMI-ga europiididele.
Saudi Araabia Jeddahi linna elanike jälgimisel tuvastasid teadlased, et rasvunud naistel on suurem eeldiabeedi, diabeedi ja düslipideemia tekke risk. Sama elanikkonna rasvunud meestel oli suurem kõrge vererõhu tõenäosus.
Valgenahalised/europiidsed rahvad ja KMI
Uuritud valgenahaliste/europiidsete rahvaste juures leiti suurem kõrgema KMI-ga seotud suremuse risk võrreldes sarnase KMI tasemega mustanahaliste rahvastega.
Uurijad leidsid valgenahalistelt/europiididelt suurema rasvumisega seotud pärgarteri haiguse, insuldi ja südamehaiguste tekkeriski.
KMI erirühmades
KMI võib teatud juhtudel olla eksitav. Uuringud on näidanud, et KMI on teatud inimrühmade puhul haiguseriski ennustamisel ebatäpne:
Eakad
Sportlased
Pikka või lühikest kasvu inimesed
Lihaseline kehatüüp
Näiteks tippsportlastel või kulturistidel ei ole kõrgem KMI otseses seoses tervisliku seisundiga. Nende suurem lihasmass tõstab kehakaalu ja see omakorda KMI-d.
Allolev tabel näitab, kuidas keskmine keharasva protsent konkreetsete rühmade ja kategooriate lõikes erineb.
Kirjeldus
Mehed
Naised
Rasva kogus
2–5%
10–13%
Sportlased
6–13%
14–20%
Harrastussportlased
14–17%
21–24%
Soovitatav vahemik
18–24%
25–31%
Rasvumus
>25%
>32%
KMI ja sugu
Praegu ei arvutata naiste ja meeste KMI-d erinevalt. Kuigi sugu KMI arvutustes ei arvestata, võivad soolised füsioloogilised erinevused viidata riskiastme erinevusele sama KMI juures.
Mehed
On täheldatud, et meestel kipub rasv kogunema ülakehasse, sh kõhule.
Kõhu rasvumine ja vistseraalse rasva kontsentratsioon põhjustavad meestel suuremat südamehaiguste ja 2. tüüpi diabeedi riski.
Naised Kuigi naistel on tavaliselt suurem keharasva osakaal kui meestel, kipub naistel rasv ladestuma puusadele ja tuharatele.
Rasva ladestumise erinevuste tõttu võib naistel olla väiksem rasvumisega seotud kaasuvate haiguste tekke risk võrreldes meestega, kel on sama KMI.
KMI ja vanus
Täiskasvanute KMI arvutustes vanust arvesse ei võeta. Uuringud näitavad samas, et kuigi rasvumine suurendab suremuse riski igas vanuses, on see alla 50-aastastel inimestel palju suurem.
Kiirendatud kaalutõus lapseeas tähendab täiendavat kehakaalu tõusu nooruki- ja täiskasvanueas. Lapseea kaalutõus ennustab seega üsna tõenäoliselt rasvumist täiskasvanueas. Uuring näitab, et 40% ülekaalulistest lastest kasvab rasvunud täiskasvanuteks.
Kuigi KMI-d tõlgendatakse lastel täiskasvanutega võrreldes erinevalt, viitavad tõendid sellele, et KMI juhised peaksid olema vanusespetsiifilised ka täiskasvanute puhul.
Lapsed ja noorukid
KMI tõlgendamine lastel ja noorukitel on nii vanuse- kui ka soospetsiifiline. Seda seetõttu, et tüdrukud ja poisid arenevad erineva kiirusega ning keharasva hulk varieerub teatud arenguperioodidel, nt puberteedi ajal.
On tõestatud, et rasvumine lapsepõlves ennustab tugevalt rasvumisega seotud haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeedi, düslipideemia ja uneapnoe tekke riski. Rasvunud lapsed kannatavad tõenäolisemalt ka psühholoogilise stressi all. See võib hõlmata madalat enesehinnangut, ärevushäireid ja depressiooni sümptomeid.
Kui olete lapsevanem, kes on mures oma lapse tervise pärast seoses tema kehakaaluga, konsulteerige oma arstiga, et saada juhiseid kehakaalu langetamise ja ravivõimaluste kohta.
Eakad
Meie keha koostis muutub koos vanusega. Keharasva suurenemine on täiskasvanueas statistiliselt tõenäoline, lihasmass aga väheneb.
Lihasmassi ja selle tugevust peetakse kehalise aktiivsuse säilitamisel oluliseks.
Uuringud on näidanud, et standardsete KMI arvutuste kasutamisel seostub kerge ülekaal väiksema suremusriskiga võrreldes teiste erirühmade normaalkaaluga.
Standardne KMI arvutus võib alahinnata või ülehinnata eakate inimeste liigse rasva hulka. Seetõttu on soovitatav kasutada hindamisel vööümbermõõtu, mis on eakate keharasva mõõtmisel parem näitaja.
Ülekaalulisuse diagnoos
Ülekaalulisuse diagnoosimine ei tohiks piirduda ainult KMI mõõtmisega. Kuid KMI võib aidata tuvastada inimesi, kellel oleks kaalu langetamisest kasu.
Esmase rasvumise hindamise käigus tehakse sageli diagnostilisi analüüse, mille eesmärk on avastada ainevahetusprobleeme ja töötada välja individuaalne raviplaan. Skriining hõlmab tavaliselt mitut tüüpi laboratoorseid analüüse:
HbA1c (%) – näitab kui hästi on veresuhkru tase pikema aja jooksul kontrolli all olnud
Neerufunktsiooni analüüsid
Verelipiidid, HDL- ja LDL-kolesterool, triglütseriidid
Maksafunktsiooni näitajad
Vanusepõhine vähiskriining
Lisaks nendele analüüsidele võib tervishoiutöötaja kasutada rasvumise põhjuste mõistmiseks terviklikku diagnostilist lähenemisviisi. Tervikliku lähenemisviisi eesmärk on avastada rasvumist soodustavad tegurid ja pakkuda individuaalset raviprogrammi.
Konsulteerige oma arstiga, kui soovite rohkem teada saada rasvumise tervikdiagnooside kohta.
Vööümbermõõt vs. KMI
Tervisliku seisundi paremaks mõistmiseks võib KMI kõrval teha ka muid mõõtmisi (näiteks vööümbermõõt).
Vööümbermõõt on kõhurasva mõõtmise kaudne meede, samas kui KMI on kogu keharasva näitaja. Seetõttu on vööümbermõõtu peetud rasvumisega seotud terviseriski täpsemaks näitajaks, näiteks kaasuvaid haigusi ja suremust arvestades.
Teadlased on soovitanud kasutada vöökoha ümbermõõtu koos kehamassiindeksiga, et hinnata täpsemalt inimese terviseriske.
Sõltumata KMI-st peate oma arstiga konsulteerima, kui teil on mure oma tervise pärast.
Kaalu tuleks langetada, kui teie vöökoha ümbermõõt on vähemalt:
Mehed: 94 cm või rohkem
Naised: 80 cm või rohkem
Suurem vööümbermõõt on seotud suurema terviseriskiga. Rasvumist tuleks ravida, kui vöökoha ümbermõõt on järgmine:
Mehed: 102 cm või rohkem
Naised: 88 cm või rohkem
Kas on võimalik olla kõrgema KMI-ga, aga terve?
Tavaliselt on rasvumise all kannatavatel inimestel mitmesugused haigusseisundid, mida nimetatakse metaboolseks sündroomiks.
Metaboolse sündroomi sõeluuringut soovitatakse enamikule kõrgema KMI-ga inimestele.
See hõlmab rasvumisegaseotud metaboolsete riskitegurite kindlaks tegemist, muu hulgas:
Vööümbermõõt
Kõrge triglütseriidide tase
„Hea” HDL-kolesterooli tase
„Halva“ LDL-kolesterooli tase
Kõrge vererõhk
Kõrge veresuhkur
Metaboolse sündroomi diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kolm metaboolset riskitegurit. Metaboolset sündroomi määratletakse kui haigusseisundite kogumit ja see võib suurendada südamehaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja insuldi riski.
Hea metaboolne tervis rasvunud inimesel
Seos rasvumise ja rasvumisega seotud tüsistuste vahel on tugev, kuid mitte absoluutne.
Mõnel rasvunud inimesel ei esine metaboolset sündroomi ja tal on kõrgest KMI-st hoolimata vähe terviseriske. Seda rühma määratletakse metaboolselt tervete rasvunud inimestena.
Neil inimestel on väiksem diabeedi ja südamehaiguste tekkerisk kui teistel ülekaalulistel inimestel, kes kannatavad metaboolse sündroomi all.
Kuid kliinilistes juhistes täpsustatakse, et metaboolselt terveid rasvunud inimesi ei saa pidada meditsiiniliselt terveteks. Neil on suurem suremuse risk, samuti muud mittemetaboolsed seisundid nagu depressioon, seljavalu ja uneapnoe.
Hoolimata metaboolsete riskitegurite puudumisest leiti uuringus, et metaboolselt tervetel rasvunud inimestel võivad 10 aasta jooksul tekkida metaboolsed kõrvalekalded. See tähendab, et neil on endiselt oht minna üle ebatervesse metaboolsesse seisundisse.
Kui teil ei esine rasvumisega seotud kroonilisi haigussümptomeid, võite pidada nõu oma arstiga, et hinnata oma metaboolseid riskitegureid.
Tervislikuma eluviisi valimine võib aidata sellel riskirühmal vältida meditsiinilisi tüsistusi ja edasist kehakaalu tõusu.
KMI ajalugu
KMI lõi Belgia matemaatik Lambert Adolphe Jacques Quetelet 19. sajandi keskel.
Vaatamata sellele, et Quetelet ei olnud arst, huvitus ta inimeste mõõdetavatest omadustest ja mõjutas statistiliste meetodite kasutuselevõttu sotsiaalteaduses. Ta märkas suhet kaalu ja pikkuse vahel, mida hakati nimetama Quetelet’ indeksiks.
Füsioloog Ancel Keys arendas hiljem seda näitajat edasi, nimetas selle kehamassi indeksiks ja kasutas seda rahvastiku-uuringute klassifikaatorina.
KMI-d kasutatakse tänapäeva meditsiinis palju, eriti järjest kasvava rasvumismääraga lääne ühiskonnas.
KMI piirangud
KMI on lihtne ja objektiivne näitaja, mida saab kergesti mõõta arst või igaüks, kes oma tervise pärast muretseb.
Lisaks eelnevalt käsitletud piirangutele tuleks arvestada ka seda, et KMI mõõtmised ei võta arvesse järgmist:
Rasvumisega seotud pärilike haiguste, nt metaboolse sündroomi risk.
Muud keskkonna- ja elustiili tegurid peale rasvumise, mis võivad suurendada kroonilise haiguse riski.
Individuaalne keharasva jaotus.
Samuti on oluline meeles pidada, et suur kehakaal ei tähenda tingimata haigust, nagu ka normaalkaal ei tähenda, et olete terve.
Teie KMI ei määratle lõplikult teie tervislikku seisundit, kuid KMI tundmine ja mõistmine võib olla võimas vahend oma tervise eest hoolitsemisel.
Konsulteerige oma arstiga, et arutada oma kehakaalu ja tervislikku seisundit ning hinnata, milliseid meetmeid võib vaja minna.
Kokkuvõte
Inimese keharasva koguse ja tervise vahel on tugev seos. Uuringud on näidanud KMI spektri mõlema äärmusega seotud terviseriske.
Erinevad kaalust sõltumatud tegurid (nt rahvus ja geneetilised eelsoodumused) võivad seada teid krooniliste haiguste tekkimise ohtu. Oluline on olla teadlik nendest teguritest ja sellest, kuidas need võivad teie riski suurendada, kui kannatate rasvumise all.
KMI 30 või üle selle seondub suurema suremuse ja terviseprobleemide riskiga. Rasvumise sõeluuringutes tuleks arvesse võtta KMI lävendeid.
On „metaboolselt terveid“ inimesi, kelle tervis on hea ka kõrge KMI korral. Rasvumine võib madalama KMI-ga võrreldes siiski suurendada muid terviseriske.
Metaboolse sündroomi sõeluuringut soovitatakse enamikule kõrgema KMI-ga inimestele.
KMI näit võib aidata leida tervisliku kaaluvahemiku ja parima viisi selleni jõudmiseks või selle hoidmiseks – koostöös tervishoiutöötajatega. Enamasti suurendab KMI üle 25 terviseriske.
KMI-d tuleks kasutada suunisena ja esimese sammuna oma kaalu ja pikkuse seose arvestamisel. Tervishoiuspetsialistid soovitavad järgida tervislikku toitumist ja elustiili – sõltumata teie praegusest KMI-st.
Kui KMI on üle 25, võib olla vajalik rakendada muid tegevusi peale tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse. Konsulteerimine arstiga on parim viis õigete lahenduste leidmiseks.
Pöörduge arsti poole, kui muretsete oma kehakaalu pärast.
Yumuk, V et al, “European Guidelines for Obesity Management in Adults” Obes Facts. 2015 detsember; 8(6): 402–424. Avaldatud veebis 2015. aasta 5. detsembril. doi: 10.1159/000442721
Garvey, W T et al, “American Association of Clinical Endocrinologists and American College of Endocrinology comprehensive clinical practice guidelines for medical care of patients with obesity.” Endocrine Practice 2016;22:1–203. DOI:https://doi.org/10.4158/EP161365.GL
Guh, D P et al, “The incidence of co-morbidities related to obesity and overweight: A systematic review and meta-analysis,” BMC Public Health, köide 9, nr 1, lk 88, 2009, doi: 10.1186/1471-2458-9-88.
Prospective Studies Collaboration, “Body-mass index and cause-specific mortality in 900000 adults: collaborative analyses of 57 prospective studies,” Lancet, köide 373, nr 9669, lk 1083–1096, märts 2009, doi: 10.1016/S0140-6736(09)60318-4.
Hussain, A et al, “Type 2 Diabetes and obesity: A review” Journal of Diabetology, juuni 2010; 2:1
Katzmarzyk, P T et al, “Body mass index and risk of cardiovascular disease, cancer and all-cause mortality” Can. J. Public Health, köide 103, nr 2, lk 147–151, 2012, doi: 10.1007/BF03404221.
Kurth, T et al, “Prospective Study of Body Mass Index and Risk of Stroke in Apparently Healthy Women,” Circulation, köide 111, nr 15, lk 1992–1998, aprill 2005, doi: 10.1161/01.TSIR.0000161822.83163.B6.
Landi, F et al, “Body Mass Index is Strongly Associated with Hypertension: Results from the Longevity Check-Up 7+ Study” Nutrients. 2018 detsember; 10(12): 1976. Avaldatud internetis 13. detsembril 2018. doi: 10.3390/nu10121976.
Dağ, Z Ö et al, “Impact of obesity on infertility in women,” J. Turkish Ger. Gynecol. Assoc., köide 16, nr 2, lk 111–117, juuni 2015, doi: 10.5152/jtgga.2015.15232.
Moussa, O M et al, “Effect of body mass index on depression in a UK cohort of 363037 obese patients: A longitudinal analysis of transition,” Clin. Obes., köide 9, nr 3, lk e12305, juuni 2019, doi: https://doi.org/10.1111/cob.12305.
Zhao, G et al, “Depression and anxiety among US adults: associations with body mass index,” Int. J. Obes., köide 33, nr 2, lk 257–266, 2009, doi: 10.1038/ijo.2008.268.
Lamon-Fava, S et al, “Impact of Body Mass Index on Coronary Heart Disease Risk Factors in Men and Women,” Arterioscler. Thromb. Vasc. Biol., köide 16, nr 12, lk 1509–1515, detsember 1996, doi: 10.1161/01.ATV.16.12.1509.
Van Hemelrijck, M et al, “Longitudinal study of body mass index, dyslipidemia, hyperglycemia, and hypertension in 60,000 men and women in Sweden and Austria” Avaldatud: 13. juuni 2018. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0197830
Loomis, A K et al, “Body Mass Index and Risk of Nonalcoholic Fatty Liver Disease: Two Electronic Health Record Prospective Studies,” J. Clin. Endocrinol. Metab., köide 101, nr 3, lk 945–952, märts 2016, doi: 10.1210/jc.2015-3444.
Zafar, S et al, “Correlation of gastroesophageal reflux disease symptoms with body mass index,” Saudi J. Gastroenterol., köide 14, nr 2, lk 53–57, aprill 2008, doi: 10.4103/1319-3767.39618.
Han, T S et al, “A clinical perspective of obesity, metabolic syndrome and cardiovascular disease,” JRSM Cardiovasc. Dis., köide 5, lk 2048004016633371–2048004016633371, veebruar 2016, doi: 10.1177/2048004016633371.
Subak, L L et al, “Obesity and Urinary Incontinence: Epidemiology and Clinical Research Update” J Urol. 2009 detsember; 182(6 Suppl): S2–S7 doi: 10.1016/j.juro.2009.08.071
Romero-Corral, A et al, “Interactions Between Obesity and Obstructive Sleep Apnea - Implications for Treatment” Chest. 2010 märts; 137(3): 711–719. doi: 10.1378/chest.09-0360
Herrington, W G et al, “Body-mass index and risk of advanced chronic kidney disease: Prospective analyses from a primary care cohort of 1.4 million adults in England,” PLoS One, köide 12, nr 3, lk e0173515, märts 2017, [veebis]. Saadaval: https://doi.org/10.1371/journal.pone.0173515.
Bhaskaran, K et al, “Body-mass index and risk of 22 specific cancers: a population-based cohort study of 5.24 million UK adults,” Lancet, köide 384, nr 9945, lk 755–765, august 2014, doi: 10.1016/S0140-6736(14)60892-8.
Zheng, H et al, “Body mass index and risk of knee osteoarthritis: Systematic review and meta-analysis of prospective studies,” BMJ Open, köide 5, nr 12, 2015, doi: 10.1136/bmjopen-2014-007568.
Su, Y P et al, “Strong association between metabolically-abnormal obesity and gallstone disease in adults under 50 years” BMC Gastroenterol 19, 117 (2019). https://doi.org/10.1186/s12876-019-1032-y
Yang, G et al, “The effects of obesity on venous thromboembolism: A review” Open J Prev Med. 2012 nov; 2(4): 499–509. doi: 10.4236/ojpm.2012.24069
Bai, L et al, “Incident gout and weight change patterns: a retrospective cohort study of US adults” Arthritis Res Ther. 2021; 23: 69. Avaldatud veebis 2. märtsil 2021. doi: 10.1186/s13075-021-02461-7
Klatsky, A L et al, “Body Mass Index and Mortality in a Very Large Cohort: Is It Really Healthier to Be Overweight?,” Perm. J., köide 21, lk 16–142, 2017, doi: 10.7812/TPP/16-142.
Heymsfield, S B et al, “Why are there race/ethnic differences in adult body mass index-adiposity relationships? A quantitative critical review,” Obes. Rev., köide 17, nr 3, lk 262–275, märts 2016, doi: 10.1111/obr.12358.
“Ethnic Differences in BMI and Disease Risk | Obesity Prevention Source | Harvard T.H. Chan School of Public Health.” [Veebis]. Saadaval: https://www.hsph.harvard.edu/obesity-prevention-source/ethnic-differences-in-bmi-and-disease-risk/
Cossrow, N et al, “Race/Ethnic väljaannes in Obesity and Obesity-Related Comorbidities,” J. Clin. Endocrinol. Metab., köide 89, nr 6, lk 2590–2594, juuni 2004, doi: 10.1210/jc.2004-0339.
Deurenberg-Yap, M et al, “The paradox of low body mass index and high body fat percentage among Chinese, Malays and Indians in Singapore.” Int J Obes Relat Metab Disord. 2000 aug;24(8):1011-7. doi: 10.1038/sj.ijo.0801353. PMID: 10951540.
Valentino, G et al, “Body fat and its relationship with clustering of cardiovascular risk factors” Nutr Hosp. 2015;31(5):2253-2260 ISSN 0212-1611 • CODEN NUHOEQ S.V.R. 318
Lear, S A et al, “Ethnic Variation in Fat and Lean Body Mass and the Association with INS Resistance” The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, kd 94, väljaanne 12, 1. dets 2009, lk 4696–4702, https://doi.org/10.1210/jc.2009-1030
Tillin, T et al, “The relationship between metabolic risk factors and incident cardiovascular disease in Europeans, South Asians, and African Caribbeans: SABRE (Southall and Brent Revisited) -- a prospective population-based study,” J. Am. Coll. Cardiol., köide 61, nr 17, lk 1777–1786, Apr. 2013, doi: 10.1016/j.jacc.2012.12.046.
Tanne, D et al, “Body Fat Distribution and Long-Term Risk of Stroke Mortality” Stroke. Avaldatud 31. märts 2005 https://doi.org/10.1161/01.STR.0000162584.39366.1c
Chen, Y et al, “Association between body mass index and cardiovascular disease mortality in east Asians and south Asians: pooled analysis of prospective data from the Asia Cohort Consortium,” BMJ Br. Med. J., köide 347, lk f5446, oktoober 2013, doi: 10.1136/bmj.f5446.
Wen, C P et al, “Are Asians at greater mortality risks for being overweight than Caucasians? Redefining obesity for Asians” Public Health Nutrition, 12(4), 497-506. doi:10.1017/S1368980008002802
J. S. for the S. of O. The Examination Committee of Criteria for `Obesity Disease’ in Japan, “New Criteria for `Obesity Disease’ in Japan,” Circ. J., köide 66, nr 11, lk 987–992, 2002, doi: 10.1253/circj.66.987.
Zheng, W et al, “Association between Body-Mass Index and Risk of Death in More Than 1 Million Asians,” N. Engl. J. Med., köide 364, nr 8, lk 719–729, veeb. 2011, doi: 10.1056/NEJMoa1010679.
Aekplakorn, W et al, “Obesity indices and cardiovascular risk factors in Thai adults.” Int J Obes 30, 1782–1790 (2006). https://doi.org/10.1038/sj.ijo.0803346
Choi, S E et al, “Do Risk Factors Explain the Increased Prevalence of Type 2 Diabetes Among California Asian Adults?” J Immigr Minor Health. 2011; 13(5): 803–808. Avaldatud internetis 9. oktoobril 2010. doi: 10.1007/s10903-010-9397-6
Swinburn, B et al, “Body size and composition in Polynesians” Int J Obes 23, 1178–1183 (1999). https://doi.org/10.1038/sj.ijo.0801053
Young, D R et al, “Associations of overweight/obesity and socioeconomic status with hypertension prevalence across racial and ethnic groups,” J. Clin. Hypertens., köide 20, nr 3, lk 532–540, märts 2018, doi: https://doi.org/10.1111/jch.13217.
Maskarinec, G et al, “Diabetes Prevalence and Body Mass Index Differ by Ethnicity: The Multiethnic Cohort” Ethn Dis. 2009; 19(1): 49–55. PMCID: PMC2702477
Aleman-Mateo, H et al, “Elderly Mexicans have less muscle and greater total and truncel fat compared to African-Americans and Caucasians with the same BMI” J Nutr Health Aging. 2009 detsember; 13(10): 919. doi: 10.1007/s12603-009-0252-1
Cossrow, N et al, “Race/Ethnic väljaannes in Obesity and Obesity-Related Comorbidities” The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, köide 89, väljaanne 6, 1. juuni 2004, lk 2590–2594, https://doi.org/10.1210/jc.2004-0339
Berber, A et al, “Anthropometric indexes in the prediction of type 2 diabetes mellitus, hypertension and dyslipidaemia in a Mexican population,” Int. J. Obes., köide 25, nr 12, lk 1794–1799, 2001, doi: 10.1038/sj.ijo.0801827.
Chirinos, D A et al, “Defining Abdominal Obesity as a Risk Factor for Coronary Heart Disease in the U.S.: Results From the Hispanic Community Health Study/Study of Latinos (HCHS/SOL)” Diabetes Care aug 2020, 43 (8) 1774-1780; DOI: 10.2337/dc19-1855
Elo, I T et al, “The Contribution of Weight Status to Black-White Differences in Mortality” Biodemography Soc Biol. 2017; 63(3): 206–220. doi: 10.1080/19485565.2017.1300519
Alammar, M et al, “Diagnostic Accuracy of Body Mass Index (BMI) When Diagnosing Obesity in a Saudi Adult Population in a Primary Care Setting, Cross Sectional, Retrospective Study” Diabetes Metab Syndr Obes. 2020; 13: 2515–2520. Avaldatud veebis 2020. aasta 14. juulil. doi: 10.2147/DMSO.S263063.
Bennet, L et al, “BMI and waist circumference cut-offs for corresponding levels of INS sensitivity in a Middle Eastern immigrant versus a native Swedish population – the MEDIM population based study” BMC Public Health. 2016; 16: 1242. Avaldatud veebis 2016. aasta 9. detsembril doi: 10.1186 / s12889-016-3892-1
Al-Raddadi, R et al, “The prevalence of obesity and overweight, associated demographic and lifestyle factors, and health status in the adult population of Jeddah, Saudi Arabia,” Ther. Adv. Chronic Dis., köide 10, lk 2040622319878997, jaanuar 2019, doi: 10.1177/2040622319878997.
Abell, J E et al, “Differences in Cardiovascular Disease Mortality Associated With Body Mass Between Black and White Persons,” Am. J. Public Health, köide 98, nr 1, lk 63–66, jaanuar 2008, doi: 10.2105/AJPH.2006.093781.
Batsis, J A et al, “Diagnostic Accuracy of Body Mass Index to Identify Obesity in Older Adults: NHANES 1999–2004” Int J Obes (Lond). 2016 mai; 40(5): 761–767. Avaldatud veebis 2015. aasta 1. detsembril doi: 10.1038/ijo.2015.243
Michigan State University. "BMI Not Accurate Indicator Of Body Fat, New Research Suggests." ScienceDaily. ScienceDaily, 7. märts 2007. Saadaval: www.sciencedaily.com/releases/2007/03/070305202535.htm
Sperrin, M et al, “Body mass index relates weight to height differently in women and older adults: serial cross-sectional surveys in England (1992-2011)” J. Public Health (Oxf)., köide 38, nr 3, lk 607–613, Selk 2016, doi: 10.1093/pubmed/fdv067.
Weir CB, et al, “BMI Classification Percentile And Cut Off Points.” Kogumikus: StatPearls [Internet]. Treasure Island (FL): StatPearls Publishing; 2021 jaanuar
Nuttall, F Q. “Body Mass Index: Obesity, BMI, and Health: A Critical Review” Nutr Today. 2015 mai; 50(3): 117–128. Avaldatud veebis 2015. aasta 7. aprillil. doi: 10.1097/NT.0000000000000092
Karastergiou, K et al, “Sex differences in human adipose tissues – the biology of pear shape,” Biol. Sex Differ., köide 3, nr 1, lk 13, 2012, doi: 10.1186/2042-6410-3-13.
Nauli, A M et al, “Why Do Men Accumulate Abdominal Visceral Fat?” Front. Physiol., köide 10, lk 1486, detsember 2019, doi: 10.3389/fphys.2019.01486.
Thorpe Jr., R J et al, “Aging, Obesity, and Mortality: Misplaced Concern About Obese Older People?” Res Aging. 1. jaanuar 2004; 26(1): 108–129. doi: 10.1177/0164027503258738
Yanovski, J A “Pediatric obesity. An introduction” Appetite. 1. okt 2015; 93: 3–12. Avaldatud veebis 30. märts 2015. doi: 10.1016/J.appet.2015.03.028
Chung, S “Growth and Puberty in Obese Children and Implications of Body Composition” J Obes Metab Syndr. 2017 detsember; 26(4): 243–250. Avaldatud veebis 30. dets 2017. doi: 10.7570/jomes.2017.26.4.243
St-Onge, M P et al, “Body composition changes with aging: The cause or the result of alterations in metabolic rate and macronutrient oxidation?” Nutrition. 2010 veebruar; 26(2): 152–155. Avaldatud internetis 8. dets 2009. doi: 10.1016/J.nut.2009.07.004
Studenski, S A et al, “The FNIH sarcopenia project: rationale, study description, conference recommendations, and final estimates,” J. Gerontol. A. Biol. Sci. Med. Sci., köide 69, nr 5, lk 547–558, mai 2014, doi: 10.1093/gerona/glu010.
McKee, A et al, “Obesity in the Elderly” Kogumikus: Endotext [Internet]. South Dartmouth (MA): MDText.com, Inc.; 2000.
Van Der Valk, E S et al, “A comprehensive diagnostic approach to detect underlying causes of obesity in adults” Obesity Reviews Esimest korda avaldatud: 1. märts 2019 https://doi.org/10.1111/obr.12836
Hetherington-Rauth, M et al, “Comparison of direct measures of adiposity with indirect measures for assessing cardiometabolic risk factors in preadolescent girls” Nutr J. 2017; 16: 15. Avaldatud veebis 2017. aasta 23. veebruaril. doi: 10.1186/s12937-017-0236-7
Janssen, I et al, “Waist circumference and not body mass index explains obesity-related health risk” The American Journal of Clinical Nutrition, köide 79, väljaanne 3, märts 2004, lk 379–384, https://doi.org/10.1093/ajcn/79.3.379
Robert Ross et al, “Waist circumference as a vital sign in clinical practice: a Consensus Statement from the IAS and ICCR Working Group on Visceral Obesity” Nat Rev Endocrinol. 2020; 16(3): 177–189. Avaldatud veebis 2020. aasta 4. veebruaril doi: 10.1038/s41574-019-0310-7
Yanai, H et al, “The underlying mechanisms for development of hypertension in the metabolic syndrome” Nutr J. 2008; 7: 10. Avaldatud veebis 2008. aasta 17. aprillil. doi: 10.1186/1475-2891-7-10
Arenillas, J F et al, “The Metabolic Syndrome and Stroke - Potential Treatment Approaches” Stroke Algselt avaldatud 31. mai 2007 https://doi.org/10.1161/STROKEAHA.106.480004
Lin, H et al, “The prevalence, metabolic risk and effects of lifestyle intervention for metabolically healthy obesity: a systematic review and meta-analysis: A PRISMA-compliant article” Medicine (Baltimore). 2017 nov; 96(47): e8838. Avaldatud veebis 27. nov 2017. doi: 10.1097/MD.0000000000008838.
Hinnouho, G M et al, “Metabolically healthy obesity and risk of mortality: does the definition of metabolic health matter?,” Diabetes Care, köide 36, nr 8, lk 2294–2300, august 2013, doi: 10.2337/dc12-1654.
Eknoyan, G. “Adolphe Quetelet (1796–1874) — the average man and indices of obesity” Nephrology Dialysis Transplantation, köide 23, väljaanne 1, jaanuar 2008, lk 47–51, https://doi.org/10.1093/ndt/gfm517
Abou Ziki, M D et al, “Metabolic Syndrome: Genetic Insights into Disease Pathogenesis” Curr Opin Lipidol. 2016 aprill; 27(2): 162–171. doi: 10.1097/MOL.0000000000000276
Kolb, H et al, “Environmental/lifestyle factors in the pathogenesis and prevention of type 2 diabetes.” BMC Med 15, 131 (2017). https://doi.org/10.1186/s12916-017-0901-x
Jensen, M D “Role of Body Fat Distribution and the Metabolic Complications of Obesity” J Clin Endocrinol Metab. 2008 nov; 93(11 Suppl 1): S57–S63. doi: 10.1210/jc.2008-1585
Wildman, R P et al, “The Obese Without Cardiometabolic Risk Factor Clustering and the Normal Weight With Cardiometabolic Risk Factor Clustering: Prevalence and Correlates of 2 Phenotypes Among the US Population (NHANES 1999-2004),” Arch. Intern. Med., köide 168, nr 15, lk 1617–1624, august 2008, doi: 10.1001/archinte.168.15.1617.
Bhaskaran, K et al, “Association of BMI with overall and cause-specific mortality: a population-based cohort study of 3.6 million adults in the UK” Lancet Diabetes Endocrinol. 2018 detsember; 6(12): 944–953. doi: 10.1016/S2213-8587(18)30288-2
Kuidas leida rasvumisega võitlemisel parimaid liikumisviise?
Regulaarne treenimine on kaalulangetuses väga oluline. Kehaline aktiivsus võib anda ka muid eeliseid, näiteks parandada kardiorespiratoorset vormi, liikuvust ja lisada jõudu. Lisaks aitab liikumine tõsta elukvaliteeti, parandades vaimset ja sotsiaalset heaolu.
Kaheksa viisi stressi ja vaimsete takistuste ületamiseks kehakaalu langetamisel
On loomulik, et tunnete stressi, eriti kui läbite suuri elumuutusi või tunnete, et olete kaotanud kontrolli. Kaaluga toimetulek ja raskuste kogemine oma kaalulangetusprogrammi ajal võivad olla stressi allikaks.
Kuidas valida rasvumise raviks teaduslikult tõestatud dieet
Selleks, et rasvumise raviplaan oleks tõhus, peab see hõlmama muudatusi teie söömisharjumustes. Siin on kõik, mida peate teadma tõenduspõhise dieedi valimiseks – pluss kolm nõuannet, mis aitavad teil alustada.
