Dr Laanpere sõnul on hormoonasendusravil väga palju positiivseid toimeid, millest naised sageli teadlikud ei ole. Foto: Alana Proosa

Perimenopausi ajal toimuvad kehas järkjärgulised, kuid väga mõjusad hormonaalsed muutused, mis mõjutavad ainevahetust, söögiisu, lihasmassi ja rasvkoe jaotust kehal. Naistearst dr Made Laanpere sõnul on kaalutõus selles eluetapis sageli paratamatu, selle taga olevad mehhanismid aga on sageli alahinnatud ja valesti mõistetud.

Kui menopausi defineeritakse ajana, mil menstruatsioon on lõplikult lakanud, siis kaalutõusu seisukohalt algavad olulised muutused juba varem – isegi 6–7 aastat enne menopausi. Dr Made Laanpere selgitab, et just see üleminekuperiood, on keha ainevahetuse mõttes kõige määravam. 

“See, et munasarjad hakkavad vananema ja hormoonide – eelkõige östrogeeni – tootmine muutub ebaregulaarseks, ei juhtu sugugi mitte päevapealt. Just hormonaalsete kõikumiste periood on see, kus tekivad kõige suuremad muutused,” märgib dr Laanpere.

Ta rõhutab, et östrogeenil on kehakaalu ja ainevahetuse reguleerimisel sel eluperioodil väga oluline mõju. See hormoon osaleb söögiisu kontrollis, suhkru ja rasvade ainevahetuses ning mõjutab, kuhu rasv kehas salvestub.   Kui viljakas eas ladestub rohkem rasva reitele ja puusadele, siis östrogeenitaseme langusega hakkab rasv kogunema kõhuõõnde, kus see on metaboolselt aktiivne ja suurendab terviseriske, sealhulgas näiteks 2. tüüpi diabeedi ja südamehaiguste riski.

Kaalutõus perimenopausis on dr Laanpere sõnul teaduslikult hästi seletatav ja seotud paljude kehas toimuvate protsessidega. Loomkatsed on näidanud, et munasarjade eemaldamine põhjustab rottidel kohe kaalutõusu ja sarnane mehhanism toimub ka naise kehas loomuliku östrogeenilanguse käigus.

Esiteks suureneb insuliini resistentsus, mis soodustab rasva ladestumist. Teiseks hakkab vähenema lihasmass, mis omakorda suurendab insuliini resistentsust ja aeglustab ainevahetust, sest inimese ainevahetuse kiiruse määrab suuresti just lihasmass. Kolmandaks tõuseb kortisooli tase otseselt ja kaudselt unehäirete tõttu, mis omakorda soodustab rasva ladestumist. Selles seisundis toob kalorite piiramine kaasa madala energiataseme ning suurenenud näljatunde luues midagi nõiaringi laadset. 

“Kui lihasmass väheneb ja eluviis on pigem istuv, on kaalutõus sisuliselt organismi sisse programmeeritud,” toob dr Laanpere välja. Uuringud on tema sõnul näidanud, et perimenopausi perioodil võtab enamik naisi juurde umbes 1–1,5 kg aastas, mis 6–7 aasta jooksul tähendab keskmiselt 7–10 lisakilo. Samal ajal tõuseb kõhuõõne rasvaprotsent 5%-lt keskmiselt 15%-ini kogu keharasvast. Selline kaalutõus puudutab rohkem kui poolt naistest, kuid muidugi on ka neid õnnelikke, kel nii suuri muutusi ei teki. Samas võib julgelt väita, et kaalutõusuga hakkab perimenopausi ajal maadlema selgelt enamus naisi.

Kas kaalutõus on vältimatu? Dr Laanpere sõnul mitte, kuid oluline on mõista, et bioloogilisi protsesse ei saa lihtsalt ümber kirjutada ka tahtejõuga. Samal ajal esineda võivad kuumahood, unehäired, “ajuudu” või  liigesevaevused ei aita mitte kuidagi kaasa elustiili muutmiseks vajalikele sammudele.  

“Need muutused ei allu meie soovidele, aga see ei tähenda, et midagi ei saa teha,” rõhutab ta. Ning lõppude lõpuks on kõige olulisem tervislik elustiil, mitte kaalunumber. Dr Laanpere soovitab naistel hinnata ausalt oma toitumis-, liikumis-, une- ja stressiharjumusi, näiteks kümnepallisüsteemis. Kui tulemus jääb keskpäraseks, saab samm-sammult hakata muutma väikseid asju, mitte võtta ette radikaalseid dieete.

Toitumises on võtmetähtsusega struktureeritus ja teadlikkus: regulaarsed toidukorrad, väiksemad portsjonid, vähem snäkke ja alkoholi ning tähelepanelikum söömine, mitte toidu kiirelt “tankimine”. Sageli tekib kaalutõus mitte kaloraaži tohutust kasvust, vaid väikestest, korduvatest kehvavõitu harjumustest.

Liikumine mängib samuti suurt rolli: soovitatakse vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust nädalas ja kaks korda jõutreeningut lihasmassi säilitamiseks. “Kui jõusaal ei sobi, saab otsida mõne teise sobiva variandi. Oluline on järjepidevus ja sobivus inimese enda jaoks,” suunab dr Laanpere.

Dr Laanpere toob välja kolm olulist asja, mida kaalutõusuga tegelemisel arvestada. Esiteks tuleks hinnata, kas perimenopausi sümptomid on kontrolli all. Kui kuumahood ja unehäired segavad igapäevaelu, võib sobiv olla hormoonasendusravi, mis on tänapäeval turvaline ja efektiivne.

Teiseks on tähtis hinnata, kas inimene on ise muutusteks valmis. “Parem vähe õigel ajal kui palju valel ajal,”  ütleb Laanpere. Kui aeg ei ole õige, pole mõtet end tagant sundida — oluline on ajastada muutused nii, et need oleksid endale vastuvõetavad ja reaalselt tehtavad.

Kolmandaks ei pea kõike muutma korraga. Sageli piisab mõne võtmekoha korrigeerimisest, näiteks hilisõhtuse söömise vähendamisest või igapäevase liikumise suurendamisest.

Kokkuvõtteks tasub teada, et perimenopausi ajal toimuvad kehas sügavad hormonaalsed muutused, mis mõjutavad nii naise ainevahetust kui ka rasvkoe jaotust. Sel ajal toimuma hakkav kaalutõus pole seega sugugi mitte tahtejõu või laiskuse küsimus, vaid bioloogiline protsess, mida saab mõistmise ja järjekindla elustiilimuutusega leevendada. Regulaarne liikumine, läbimõeldud toitumine, une ja stressi juhtimine ning vajadusel hormoonasendusravi aitavad aga säilitada tervislikku kehakaalu ja heaolu ka selles eluetapis.