We have detected that you are located in . Do you want to switch to the local site?
Maailm, kus me elame, ja toit, mida me sööme, on aja jooksul dramaatiliselt muutunud. Kuid meie bioloogia on suuresti samaks jäänud. See võib panna meid uskuma, et meid ähvardab näljahäda, ja panna meid otsima energiat, soola, rasva ja suhkrut sisaldavat toitu.
Mõelge meie igapäevaelule: enamik meist sõidab tööle autoga või ühistranspordiga. Meil on liftid ja eskalaatorid, et viia meid kohale, ilma et peaksime higistama. Kontoritöö ja linnaelu tähendavad sageli, et peame istuma rohkem ja pikemalt. Meid ümbritseb palju maitsvaid toite ja jooke, mis on kergesti kättesaadavad. Ja nii tööl, eraelus kui ka sotsiaalmeedias on nii palju, mida jälgida ja mille üle muretseda. Me magame vähem ja stressame rohkem.
Kuid paljud meist ei tea, kuidas kõik need asjad on seotud rasvumisega. Et sellest aru saada, peame ajas tagasi reisima.
„Söö või saa söödud!” Kujutage ette, et elate 50 000 aastat tagasi kiviajal. Kõik, millest meie esivanemad hoolisid, oli kalorite hankimine jahipidamise, koriluse või kalapüügi teel. Lisaks veel see, et mitte sattuda suurte kiskjate lõunasöögiks.
Toitu oli vähe, nii et hea toitumus tähendas suuremat ellujäämis- ja paljunemisvõimalust. Edu võti oli saada toiduga palju rasva, suhkrut ja soola. Sellepärast on meie keha õppinud näljaperioodide läbimiseks otsima ja eelistama energiarikkaid toite.
„Ülemaailmne rasvumise kasv ei ole tahtejõu äkilise kaotuse tagajärg. Selle asemel peetakse kaalutõusu loomulikuks reaktsiooniks elukeskkonnale, mis on muutunud kiiremini, kui meie liik on suutnud sellega kohaneda.“
Nüüd võite arvata, et peame olema oma esivanematest täiesti erinevad. Kuid süsteemid, mis aitasid neil ellu jääda, on meie kehas endiselt aktiivsed ja töötavad sageli alateadlikult.
Toiduainetööstus, supermarketid, restoranid ja kiirtoiduketid on meie toidueelistusi järginud. Nad pakuvad nüüd väga erinevaid odavaid, maitsvaid ja energiarikkaid toite, mis sisaldavad soola, suhkrut ja rasva. See on meie meeltele võimas kombinatsioon – palju võimsam kui see, millega meie aju oskab toime tulla. Sellepärast ongi raske vastu seista meid praegu ümbritsevatele toidulõhnadele.
Ei maksa üllatuda, kui tellime eriti suure kiirtoiduportsu või täidame ostukäru pilgeni, kuigi nälga ei ole. Meie võimet seista vastu nendele teadlikult ahvatlevatele toitudele määravad mitmed tegurid, muu hulgas geenid, ja need on inimeseti erinevad.
Seega ei ole rasvumise ülemaailmne kasv tingitud tahtejõu äkilisest kadumisest. Selle asemel peetakse kaalutõusu loomulikuks reaktsiooniks elukeskkonnale, mis on muutunud kiiremini, kui meie liik on suutnud kohaneda.
764 miljonit täiskasvanut on rasvunud, samuti üle 175 miljoni lapse ja nooruki.
Meie kaasaegne keskkond sisaldab mitmeid tegureid, mis seavad meid rasvumise ohtu. Paljud neist teguritest ei ole meie kontrolli all, kuid õnneks on veel palju asju, mida saame teha. Keskkonna ümberkorraldamine on üks neist.
