Neuroloog prof Toomas Toomsoo. Foto: confido

Pidev jutt toidu teemal – mida süüa, millal süüa, isud, süütunne – kõik korraga. See võib tunduda lõputuna. Sisuliselt on see nagu raadio peas, mis räägib kogu aeg toidust, isegi kui sa pole näljas.

Sellist üpris tihti ette tulevat ja pealetükkivat sundmõtlemist toiduteemadel nimetatakse toidumüraks (inglise keeles food noise). 

Kuigi tegemist ei ole ametliku meditsiinilise diagnoosiga, on see paljude inimeste jaoks väga reaalne probleem, mis võib oluliselt häirida igapäevaelu, halvendada heaolu ning takistada tervislike harjumuste kujunemist. Viimaste uuringute järgi on koguni üle poole rasvunud inimestest tundnud toidumüra. 

Üks 2023. aastal tehtud uuring keskendus toidumüra kogemusele, leides, et 70% ülekaalulistest või rasvumisega elavatest inimestest tunnevad, et neil on toidumüra kogemisel raskusi isudele vastu seismisega.

2024. aastal tehtud uuringus “Beyond Hunger: Understanding Food Noise” leiti, et 57% ülekaalulistest või rasvumisega elavatest inimestest kogeb pidevaid ja häirivaid mõtteid toidust, mida defineeritakse kui "toidumüra".

Neuroloog prof Toomas Toomsoo selgitab, et söögiisu juhivad ajus kolm põhilist tunnet: nälg, täiskõhutunne ja nauding. 

Kõik kolm suhtlevad omavahel ja selles mängivad rolli erinevad ajupiirkonnad. Hüpotaalamus vastutab nälja eest, ajutüvi täiskõhutunde eest ja keskarust prefrontaalsesse kooresse ulatuv võrgustik naudingu eest – see tekitab meeldiva tunde, mida tunneme šokolaadi süües, aga mida ei tunne brokolit süües. Kui need süsteemid tasakaalust välja lähevad, tekibki food noise.

Küsimusele, kas food noise on lihtsalt tahtejõu puudumine, vastab prof Toomsoo kindlalt ei. Toidumüral nimelt on bioloogilised juured. Selle mõistmine aitab leevendada süütunnet, mida dieedipidamise ajal sageli kogetakse. 

"See ei ole tahtejõu küsimus. Dieetimise ajal tõstab keha näljahormoonide (nt greliini) taset ja langetab küllastushormoonide (nt GLP-1) taset, mis paneb aju veelgi rohkem toidule mõtlema,2 selgitab Toomsoo.

Inimeste reaktiivsus toidusignaalidele on prof Toomsoo sõnul erinev – mõned on nendest palju rohkem ülekoormatud kui teised. Tugevam toidumüra esineb eriti

• ülekaalulistel – nende aju reageerib toidule tugevamini.
• depressiooni, ärevuse või ATH-ga inimestel – food noise võib olla seotud stressireaktsiooni ja emotsionaalse regulatsiooniga,
• kõrge müratundlikkusega inimestel – muutunud närvisüsteemi reaktiivsus võimendab ka toiduga seotud signaale.

Prof Toomsoo selgitab, et nälg on normaalne füüsiline signaal. Isud tulevad ja lähevad. Food noise on aga nagu pidev taustamuusika – alati kohal, alati segav. Nälg algab kehast, food noise algab ajust – ja food noise võib panna sind tundma end näljasena isegi kohe pärast söömist.

Toidumüra tekkimist mõjutab väga palju ka keskkond. "Meid ümbritsevad pidevalt toidureklaamid, dieedisoovitused, tervisetrendid ja sotsiaalne surve süüa "ideaalselt". Lisaks näitavad uuringud, et ka füüsiline müra (näiteks vali taustaheli) suurendab emotsionaalset pinget ja soodustab impulsiivset toiduvalikut, samas kui loodushelid võivad tervisliku toidu meeldivust hoopis tõsta," lausub Toomsoo. 

GLP-1 retseptoreid on prof Toomsoo sõnul ajus kõikjal, seega mõjutavad need ravimid korraga nii nälja-, küllastus- kui naudingusüsteemi. Paljud GLP-1 retseptori agoniste kasutanud patsiendid kirjeldavad, et osa nende ajust on justkui lõpuks vaikseks jäänud. 

Toomsoo toonitab aga, et oluline on teada, et kui ravimi võtmine lõpetada, tulevad isud suure tõenäosusega tagasi, seega on eluviisimuutused samuti vajalikud.

Prof Toomsoo märgib, et toidumüra on võimalik ka mõõta. 2025. aastal valideeriti esimene standardiseeritud küsimustik – Food Noise Questionnaire (FNQ) – mis mõõdab food noise'i taset usaldusväärselt. See võib tulevikus aidata arstidel ravi paremini isikupärastada.

FNQ koosneb viiest küsimusest. Vastaja peab mõtlema oma viimase kahe nädala peale ja hindama, kui palju iga väide tema kohta kehtib (skaalal 0–4). Skoor jääb vahemikku 0–20, kus kõrgem number tähendab tugevamat food noise'i.

Need viis küsimust on järgmised.

1. Ma märkan, et mõtlen pidevalt toidu peale kogu päeva jooksul.
2. Mu mõtted toidu kohta tunduvad kontrollimatud.
3. Ma kulutan liiga palju aega toidule mõtlemisele.
4. Mu toidumõtted mõjutavad mind ja/või mu elu negatiivselt.
5. Mu mõtted toidu kohta segavad mind tegudel, mida mul on vaja teha.

Tulemused näitasid, et uuritavad, kes aktiivselt kaalu langetasid, said kõrgemaid skoore, mis viitas tugevamale food noise'ile. Üle 55-aastased ja pensionärid said madalamaid skoore.

Toidumüra on sarnane, aga siiski erinev toiduga hõivatusest (food preoccupation), mis on juba pikalt tuntud söömishäirete tunnus.

Lisaks FNQ-le on 2025. aastal välja töötatud ka pikem küsimustik – RAID-FN Inventory – millel on lühiversioon (7 küsimust) ja pikk versioon (23 küsimust). See mõõdab kolme erinevat food noise'i tahku: hõivatus toiduga, mõtete püsivus ja nendest mõtetest tulenev düsfooria ehk ebameeldiv enesetunne. Prof Toomsoo sõnul on huvitav see, et erinevalt FNQ-st ei leitud RAID-FN Inventory puhul meeste ja naiste vahel food noise'i tasemes erinevust.

Prof Toomsoo sõnul on see test oluline, sest seisundit, mida ei saa mõõta, on raske ravida. FNQ annab aga arstidele ja teadlastele esimese töövahendi, millega food noise'i objektiivselt hinnata – näiteks selleks, et jälgida, kas GLP-1 ravimid seda päriselt vähendavad, või et ennustada, kellele milline ravi kõige paremini sobib.

Vaata toidumüra kohta täpsemalt videost siit.