Haiguse arengus mängivad dr Einbergi sõnul rolli teatud riskifaktorid nagu pärilikkus, ülekaal, kõrge riskiga rahvus, istuv eluviis, madal HDL-kolesterooli tase, kõrge triglütseriidide tase ning kergelt tõusnud veresuhkru tase ehk eeldiabeet. Näiteks on suurem tõenäosus haigestuda afroameeriklastel, aga ka lastel, kelle perekonnas esineb juba diabeet.
Kuna 2. tüüpi diabeet on paljuski elustiilihaigus, mis endast tugevate sümptomitega märku anda ei pruugi, on dr Einbergi sõnul ülioluline kasvatada lastevanemate teadlikkust. “Lapsevanemale on 2. tüüpi diabeedi äratundmine väljakutseks, kuna klassikalised diabeedi sümptomid nagu joogijanu ja sagenenud urineerimine võivad jääda tähelepanuta. Ka sagedased kuseteede põletikud, nahapõletikud, ärritatavus ning meeleolu muutused võivad viidata 2. tüüpi diabeedile,” loetles endokrinoloog.
Kuna diabeeti esineb laste seas üha rohkem, peaks iga lapsevanem olema teadlik võimalikest haigusnähtudest ja oskama haigust kahtlustada. “Õigeaegne arstile pöördumine on väga tähtis. 2. tüüpi diabeediga võib nooruk elada ravita kaua, kuid kõrge veresuhkur põhjustab seejuures erinevate organite (neerud, silmad, süda, närvid) kahjustusi,” kinnitas arst.