Menopausiaegne kaalutõus ei ole välja mõeldud probleem, vaid ealine füsioloogiline ümberlülitus, kus keha hakkab toimima varasemast erinevatel hormonaalsetel ja neuroendokriinsetel alustel – piltlikult öeldes vahetab organism reegleid. Foto: Depositphotos

Paljud naised tunnevad menopausi saabudes nördimust ja segadust, sest kaalunumber kipub tõusma. Seda eriti kõhupiirkonnas ja hoolimata varasemate tervislike harjumuste säilitamisest. "Ma söön sama tervislikult ja liigun sama palju kui varem, aga kõht kasvab," on fraas, mis iseloomustab paljude menopausi läbivate naiste kogemust.

Toitumisterapeut Artur Minenko selgitab, et see ei ole välja mõeldud probleem, vaid ealine füsioloogiline ümberlülitus, kus keha hakkab toimima varasemast erinevatel hormonaalsetel ja neuroendokriinsetel alustel – piltlikult öeldes vahetab organism reegleid.

"See on loomulik bioloogiline sõnum, mitte isiklik läbikukkumine," rahustab Minenko. Seepärast on äärmiselt oluline mõista, mis menopausis kehas tegelikult muutub, ning asendada vanad, mittetöötavad kaalu hoidvad või langetavad võtted uute, keha toetavate strateegiatega. Kaalutõus ei ole paratamatu, kui läheneda muutustele teadlikult.

Menopausiga kaasnev kaalutõus ja rasvkoe ümberjaotus on tingitud eelkõige munasarjade östrogeenitootmise langusest. Artur Minenko kirjeldab, et just see langus muudab rasvkoe jaotusmustrit kehas. Kui enne menopausi ladestub rasv sagedamini puusadele ja reitele, siis pärast menopausi suureneb kõhuõõnesisene ehk vistseraalne rasv. 

Vistseraalne rasv ei ole passiivne kude, vaid see on hormonaalselt ja põletikuliselt aktiivne, mis toodab tsütokiine ja mõjutab negatiivselt ainevahetust. Uuringud (näiteks SIIT) on näidanud, et menopausijärgne östrogeenilangus soodustab rasva nihkumist kõhupiirkonda, isegi kui kehakaal üldiselt ei muutu.

Kaalutõusu soodustavad lisaks östrogeeni langusele veel kaks olulist tegurit.

Esiteks insuliinitundlikkuse langus. Menopausiga väheneb lihasmass ja langeb rakkude insuliinitundlikkus. See tähendab, et sama kogus süsivesikuid põhjustab tugevama insuliinivastuse ning glükoos suunatakse kergemini rasvkoesse, eriti kõhupiirkonda. Artur Minenko sõnul on lihasmassi vähenemine üks olulisemaid insuliiniresistentsuse riskitegureid keskeas.

Teiseks krooniline stress ja kortisool. Menopausiga kaasnevad sageli unehäired, öised ärkamised, kuumahood ja ärevus. Kõik need tegurid tõstavad stressihormooni kortisooli taset, mis soodustab rasva ladestumist just kõhupiirkonda. Teaduslikud uuringud (vaata näiteks SIIT) kinnitavad, et krooniline stress ja kortisool on otseselt seotud kõhurasva suurenemisega.

Kui keha on hormonaalselt ümber lülitunud, siis vana kaalulangetusreegel "söö vähem ja liigu rohkem" enam ei toimi. Artur Minenko selgitab, et menopausis keha ei talu näljutamist. Liiga madal energiahulk

• kiirendab lihasmassi kadu (mis on kaalulanguse seisukohalt kahjulik),
• aeglustab ainevahetust,
• tõstab stressihormoone,
• süvendab kõhurasva püsimist.

Kuigi kaal võib langeda ajutiselt, halveneb rasvkoe jaotus ja kaal tuleb tagasi. Menopausijärgses eas on kriitiline just lihasmassi säilitamine, mitte ainult kaloripiirang (vaata uuringut SIIT).

Kaalutõusu tõttu tuleks arsti poole pöörduda, kui menopausi sümptomid, sh kaalutõus, segavad oluliselt igapäevaelu või kui iseseisvad elustiilimuutused ei anna tulemusi ja kaalutõus ohustab tervist (nt seoses olemasoleva diabeedi, kõrge vererõhu või südamehaiguse riskiga).

Ka tasub teada, et menopaus ja kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos) võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid (väsimus, meeleolumuutused, kaalutõus). Eristamiseks on vajalik lihtne vereanalüüs, millega mõõdetakse kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) ning T3 ja T4 hormoonide taset. Kui need näitajad on normist väljas, on tegemist kilpnäärmehäirega, mis vajab spetsiifilist ravi.

Kaalutõusu leevendamiseks on kasutusel erinevad meetodid.

• Elustiilimuutused nagu valgurikas toitumine, kvaliteetsed süsivesikud, jõutreening ja unehügieen on ravi nurgakivi.
• Hormoonasendusravi (HAR) on peamine ja kõige tõhusam raviviis mõõdukate ja raskete menopausi sümptomite (kuumahood, unehäired, meeleoluhäired) leevendamiseks. HAR pole otsene rasvumisevastane ravim, kuid see aitab kaudselt: leevendades sümptomeid parandab HAR elukvaliteeti ja alandab stressihormooni kortisooli taset, mis soodustab kõhurasva ladestumist. Samuti aitab HAR kaitsta luude hõrenemise eest.
• Farmakoloogiline ravi – raskema rasvumise korral, kui elustiilimuutused ei anna tulemusi, on arsti ettekirjutusel võimalik kasutada medikamentoosset ravi (nt GLP-1 retseptori agonistid).

Menopaus ei tähenda, et keha oleks katki ja parandada ei ole seda enam võimalik. Organismi toimimine on lihtsalt muutunud, nõudes muutust ka lähenemises. Artur Minenko sõnul ei ole kõhurasv paratamatus, vaid bioloogiline sõnum, mitte isiklik läbikukkumine. Muutused tuleb läbi mõelda ning eelkõige toetada lihasmassi, stabiliseerida veresuhkrut, rahustada närvisüsteemi (uni, stressijuhtimine) ja kindlasti loobuda näljutamisest ja n-ö “karistavast” trennist.

Loe blogist ka intervjuud, kus naistearst Made Laanpere selgitab, miks kaal perimenopausi ajal tõuseb ja kas see on paratamatu.

Kaaluteemade kohta leiad lisainfot veebilehelt minukaal.ee.