Dr Marko Ölluk: “Oleme arstidena ülekaalu probleemist pikka aega mööda vaadanud”

Inimesele, kes ei suuda näiteks õhtuti näksimisele vastu panna või mõlgutab terve päev toiduga seotud mõtteid, ei pruugi see olla vaid tahtejõu või isikliku valiku küsimus. Üha rohkem vaadatakse ülekaalu puhul kliinilist aspekti ja käsitletakse seda kui haigust.

“Mina olen seda meelt, et see on krooniline, väga kõrge terviseriskiga metaboolne haigus, mida peab ravima ja mille tegelikke mehhanisme me võib-olla päris täpselt isegi veel ei mõista,” ütles Ölluk.

Inimese tervist peaks vaatama tervikuna, mitte ühe konkreetse haiguse aspektist. Arsti sõnul on üldine terviseriskide käsitlus kompleksne ja ülekaal on sageli juurpõhjus, millest tuleks kindlasti rääkida. “Samas oleme arstidena kuidagi sellest pikka aega mööda vaadanud. Selgitame erinevate haiguste põhjuseid ja siis kuidagi moka otsast või muuseas mainime, et võib-olla peaks ikkagi kaaluga ka tegelema. Kuigi see on kõige lihtsamini diagnoositav haigus ju juba visuaalsel vaatlusel.”

Arstina on väga oluline oma patsiendiga kaaluprobleemist vestelda. “Kui juba on kliinilised probleemid päevakorras, ühed või teised haigused terendavad, siis nende terviseriskide kirjeldamisega ja olulise kaalufaktori juurde toomine minu arust ei ole keeruline. Loomulikult seda peab esitama empaatilisel ja mõistval moel, patsiendile arusaadavas keeles. Kindlasti mitte stigmatiseerima,” rääkis ta ning lisas, et näiteks meie-vormi kasutamine või arsti enda isikliku kogemuse näitel vestlemine on hea viis.

Just teadlikkus ja info kättesaadavus on esimesed asjad, kust probleemidele lahenduste leidmine pihta hakkab. “Peaksime seda teemat rohkem aktualiseerima ja ka arstkonna poolt initsiatiivi enam haarama, et seda probleemi käsitleda,” ütles arst.

Viimasel ajal on uuemate kaaluravimite tulekuga kaaluteema oluliselt päevakajalisem.  “Kui varem tõesti oli see soovitus, et muutke elustiili, et kaalu kontrolli alla saada, võis see olla nõrk mõjur. Haigusena käsitlemine on tõenäoliselt seotud sellega, et nüüd on tekkinud tõelised ravivõimalused,” ütles Ölluk. Tema hinnangul julgevad seetõttu ka patsiendid üha rohkem teemal juttu teha, sest nad on kuulnud, et on olemas ravivõimalused ja lahendused.

Ravimite kasutamine ei pruugi aga olla igaühele. Ölluk tõi esimesena välja, et ravim ei pruugi olla kõigile taskukohane. Seda ravivõimalust Tervisekassa praegu veel ei kompenseeri.

Teiseks on ravimi efekt alati väga individuaalne. “Mõni, kes reageerib ravile väga hästi, ei tee mitte midagi ja kõik juhtub iseenesest. Aga mõne jaoks võib efekt olla tagasihoidlik ja siis on oht uuele pettumusele. Tuleb kasutada väga individuaalset lähenemist igale patsiendile ja leida see ühine keel,” selgitas arst ja lisas, et ka ajafaktor on midagi, mis võib mõjutada arsti-patsiendi suhet.

Ühiskonnas võib kohata negatiivset hoiakut kellegi suunas, kes saavutab normaalkaalu ravimite abiga. “See ei pruugi absoluutselt tõde olla, aga kohati jääb mulle mulje, kui ma kuulen arvamusliidrite ütlemisi meedias, et saledatel oleks nagu kohati kade, kui nii lihtsalt tuleb saledaid veel juurde. See on tegelikult ju kõik ikkagi parema tervise nimel saavutatav edu, vahet ei ole, mis meetodiga,” rääkis Ölluk.

Ölluki sõnul on paari aasta tagant tehtavad töötaja tervisekontrollid suurepärane tööriist ennetuseks ja töötervishoiu valdkond on potentsiaalikas. “Need muutuvad järjest praktilisemaks ja sisukamaks. Varem jätsid need võib-olla formaalse mulje, et seda tehti linnukese kirja saamise pärast ja võimalikult soodsate kuludega. Nüüd näeme üha rohkem läbimõeldud ja väga pragmaatilisi lahendusi,” rääkis arst, kes on osaliselt töötervishoiukontrolli läbi viiva tiimi liige ja teemaga seotud. Kuna töötajad on teatud aja tagant kohustatud tervisekontrolli läbima, aitab see arstini viia ka need, kes vastuvõtule omal initsiatiivil ei satuks.

Puhtalt füüsilise koormusega ehk kalorite põletamisega Ölluki sõnul väga kaugele ei jõua. Tervise aspektist on aktiivne elustiil igati oluline ja vajalik, aga vaid kaalu mõjule võib see olla mõneti küsitav. Olulised on toitumisharjumused ja selle kaudu kaalu võimalik mõjutamine. “Inimese liikumis- ja toitumisharjumused kujunevad mõistagi juba maast madalast ja selle järgi, milline on last ümbritsev keskkond, lähikondlaste eeskuju ja palju muud. Kuid hiljem on võimalik neid harjumusi ümberkujundada,” rääkis doktor.

Toidust rääkides on oluline välja tuua dieetidega seonduv. “Neid katsetatakse väga palju, kõikvõimalikke imedieete. Ka internet tuleb meile appi erinevate toodete ja meetoditega. Aga üldjuhul ei kipu need aitama, sest kaalulangetus on väga individuaalne, geneetilised komponendid mängivad oma rolli,” selgitas arst.

Vaimne stress, unehäired ja unerežiimi rikkumine – kõik need on olulised komponendid rasvumise ja liigse kehakaalu puhul. Just uneapnoe, mis on kõige sagedasem uneaegne hingamishäire, võib olla väga tugevalt seotud liigse kehakaaluga.