Arst meeste kaalulangetamisest: Kui muud argumendid ei mõju, võib seksuaalelu kvaliteet olla hea motivaator

Ülekaaluga kaasnevate probleemide loetelu on pikk. See on üks peamisi riskitegureid, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu, seksuaaltervist ning elukvaliteeti. Kuigi 60% Eesti meestest vanuses 40–49 hindab oma tervist vähemalt heaks, on vaid 28% neist normaalkaalus. Hirmutav on ka noorte statistika – 16–20-aastaste seas on rasvunuid viis korda rohkem kui 30 aastat tagasi.

“Ülekaal mõjutab südame-veresoonkonda, tõstab vererõhuga seotud haiguste ja südamehaigustesse suremuse riske. Rasvunud meestel on tihti madalam testosteroonitase, mis mõjutab elukvaliteeti. Seksuaaliha ja üldine jõudlus on madalam, väsimust ja erektsioonihäireid on rohkem. ” selgitas doktor Pomm. Lisaks on liigsed kilod seotud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise riskitõusuga. Näiteks eesnäärmevähi puhul võib tõsise ülekaalu korral kasvaja olla agressiivsem ja ravitulemus kehvem.

Sotsiaalministeeriumi meeste tervisekäitumise uuring paljastab, et mehi (61% vastanutest) häirib tervise osas abi küsimine. Põhjuseks võib olla ühiskondlik hoiak. “Tunnetatakse, et mees peab olema kogu aeg tugev ja julge ning terve mees ei kurda,“ kirjeldas Pomm “ülimaskuliinset” suhtumist. Sageli loodetakse imele või lükatakse arsti juurde minekut edasi. “Mõneti üllatav, et elame justkui vanas ajas, kus mees peab olema kogu aeg tugev ja mehele oleks tervisemure kurtmine patt. Kindlasti see nii olla ei tohi. Tervisest hoolitsemine, mure jagamine spetsialistiga on elukvaliteedi üks nurgakividest,” ütles doktor.

Mõnikord oodatakse visiidiga aastaid. “Mul on olnud patsiente, kes on 10 aastat hoogu võtnud, lõpuks arsti juurde tulnud, saanud kiiresti lahenduse ning kirunud end pärast, et miks nad ootasid.” Arsti sõnul leidub ka mehi, kes ei soovi kaalu langetada, sest kardavad, et muidu ei võeta neid tõsiselt. Samas näib, et nooremad mehed on üha terviseteadlikumad.

Paljud mehed tajuvad oma kehakaalu tegelikkusest erinevalt. “Saamaks objektiivset pilti oma kehakaalust, saab mees teha ühe lihtsa asja: võtta mõõdulint ja mõõta vööümbermõõt. Kui see on üle meetri, on tegu kõhupiirkonna rasvumisega. Kui jagada vööümbermõõdu sentimeetrid kehapikkuse sentimeetritega ja saadud number on suurem kui 0,5, siis on tegu kõhupiirkonna liigse rasvumisega, mis on nii südameveresoonkonna haiguste kui erektsioonihäirete riskiteguriks,” soovitas arst.

Kaal tõuseb sageli märkamatult. “Mõni ütleb, et võttis aastaga 10 kilo märkamatult juurde. Lihtsad indikaatorid, nagu püksirihmale tuleb auke juurde teha ja riided ei mahu selga, annavad märku, et kaal on kasvanud ja tuleb midagi ette võtta.” Kaaluga tegelemine oluline enne, kui tekivad tõsised tervisemured. Ka ülekaal ilma kaebusteta on terviserisk.

Tihti tunnistavad mehed pärast kaalulangust, et oleksid pidanud muutustega varem alustama. “Hea enesetunne on tugev motivaator. Kui on hea olla, ei taheta vana enesetunnet tagasi. Mida vanemaks saad, seda raskemaks muutub kaalulangetus – ainevahetus aeglustub ja normkaalu jõudmine on raskem,” ütles Pomm.

Ülekaaluga võivad kaasneda ka seksuaalprobleemid. “Kui muud argumendid ei mõju, võivad seksuaalelu kvaliteet ja suhe partneriga olla head motivaatorid. 30ndates võib-olla ei tunta veel ülekaalu negatiivset mõju, aga 40ndates ja 50ndates tervisehädad paraku avalduvad.”

“Levib müüt, et kui teha tublisti sporti, langeb kaal. Aga ilma söömise muutmiseta seda ei juhtu. Vahel võib tekkida isegi negatiivne efekt: trennist tulles süüakse rohkem, mõned lisakalorid kulutatakse ära ja üldfüüsiline vorm paraneb, aga kaalulangust ei tule,” rääkis arst.

Sageli süüakse õhtul rohkem, justkui preemiana pika tööpäeva eest. Parem on luua rütm, kus päevas on 3–4 väiksemat toidukorda ning põhitoidukord ei jää hilisesse õhtusse. Ka teleka ees näksimine aitab kaalutõusule kaasa.

Ülekaalu ravi ei tähenda automaatselt maovähendusoperatsiooni. Enne seda on mitu sammu, sealhulgas toitumisnõustamine ja motivatsiooni loomine. “Meil on olnud patsiente, kes on võtnud 50 kilo maha ilma kirurgia ja ravimiteta. See on suur töö, aga võimalik. Mõnikord on vaja aidata ree peale – toetada motivatsiooni ja energiataset, vahel ka hormonaalset tasakaalu, et oleks jõudu iseendaga tegeleda,” rääkis doktor.

Kõik algab sisemisest otsusest ja harjumuste muutmisest. Kui toitumine jääb samaks, võib kaal ka pärast operatsiooni tagasi tulla ning vajalikuks võivad osutuda vitamiinilisandid. Kui elustiili muutusest ei piisa, on järgmine võimalus ravimid, mis pikendavad täiskõhutunnet ja vähendavad isu. Äärmuslikel juhtudel – kui inimese kehakaal on näiteks 180 kilo ja muude võtetega ei ole kaalulangetamine õnnestunud – on päästerõngaks kaalukirurgia.

• Pelgalt trenniga kilod ei kao – lisaks liikumisele toitu mitmekülgselt.
• Loo harjumus süüa 3–4 väiksemat toidukorda päevas.
• Leia toetavad ja samade eesmärkidega inimesed, sest sotsiaalne tugi on väga oluline.
• Tarbi alkoholi mõõdukalt, see annab varjatult palju lisakaloreid.