Aivar Kuusk oma kaalulangetuse teekonnast: “See oli igapäevane võitlus, mis lõpuks sai lahenduse.”

Aivar kandis liigseid kilosid endaga pea kaks aastakümmet. Ebaregulaarne toitumine oli üks kurjajuur. “Päev otsa ei jõudnud töö tõttu süüa. Kuna mu ettevõte korraldab korporatiivsündmuseid, jõudsin sageli sündmustelt öösiti kell kaks-kolm tagasi, sõin kõhu kõvasti täis. Kõik hakkas sealt niimoodi vaikselt veerema ja kilod kogunesid,” rääkis meelelahutusärimees. Lisaks olid Aivari söögikorrad pikad, sest täiskõhutunnet ei tulnud. ”Mida pikemalt ja rohkem sõin, seda parem oli olla.”

Kaalutõus hakkas aga elukvaliteeti alla viima ja muresid tekitama. “Sõin nii veresuhkru kui vererõhu langetamiseks tablette. Kuna minu töö nõudis aktiivsust, oli minu toonane kaal 150 kilo lihtsalt nii suur koormus, et õhtuti tundsin väga tugevat väsimust liigestes. Võhma ei olnud. See oli igapäevane võitlus, mis lõpuks sai lahenduse,” meenutas mees.

2019. aastal leppis ta arstiga kokku maovähendusoperatsiooni, kuid kaks nädalat enne tähtsat päeva lõi ta enda sõnul põnnama. “Kirjutasin pika ja sügava kirja, kuidas ma ikka proovin teistmoodi ja muudan päevapealt enda toitumisharjumusi,” ütles Aivar. Ta proovis erinevaid treeningkavasid ja menüüsid, kuid kaal ei langenud. Möödus aasta ja mees sai aru, et peab siiski operatsioonile minema.

Tänaseks on ettevõtja saavutanud normaalkaalu ehk umbes 90 kilo ning tõdeb, et elukvaliteedi muutus on olnud märkimisväärne ja liikuda on hulga mõnusam. Lisaks on positiivne see, et nüüd saab mees ajult ka isegi pärast väikest toidukogust kiiresti signaali, et kõht on täis. “Seda tunnet peab pühaks pidama.”

Nüüd on Aivari toidukogused umbes viis korda väiksemad kui varem. “Enne kaalus mu lõunasöök julgelt üle kilo. Täiesti tavaline supp, praad, magustoit ja olenevalt päevast kaks klaasi keefirit või piima. Nüüd on üks toidukord ikkagi 250-300 grammi,” rääkis mees. Lisaks teeb ta jõudumööda sporti –  käib ujumas, spordisaalis, jalutab koertega. “See ongi nüüd osa minu igapäevasest elurütmist.”

Aivari sõnul põhjal viib umbes poolele maale kaalulangetamise teekonnast mentaalne otsus, et inimene suudab kaalu langetada ja ise päriselt kaalu ka hoida, teine pool on muud lahendused nagu näiteks ravimid või operatsioon. “Tuleb selgelt aru saada, mida sa muudad enda menüüs ja kuidas ennast liigutama hakkad,” ütles Aivar.

Mõnikord ei pruugi inimesed oma keha objektiivselt tajuda ja ülekaal jääb tähelepanuta. Kui Aivar tuttavate käest tagasi vaadates küsis, kuidas ta enne kaalulangust 150-kilosena neile tundus, ütlesid lähedased, et nad otseselt ei pannudki seda tähele. “Suur olin, aga silm säras ja nägu oli naerul. Keegi ei tulnud ka ütlema, et kuule, sul on ikkagi väga palju seal turjal, peaksid sellega tegelema,” meenutas Aivar.

Uuringud näitavad, et mehed ei ole nii altid oma tervise eest hoolt kandma – koguni 61% meeste tervisekäitumise uuringus osalenutest vastas, et neid häirib tervise osas abi küsimine. “Käisin hiljuti hambaarsti juures, kes tõdes, et päris paljud mehed ei julge ise arsti juurde aega panna. Naised panevad mehele aja ja ütlevad, et nüüd mine see päev sinna,” ütles Aivar. Üsna tavalised on ka olukorrad, kus mees saadab kõigepealt naise arsti juurde, seejärel lapse ning alles siis võtab julguse kokku ja läheb ka ise.

Aivari sõnul on õnneks meeste seas näha, et tervisesse suhtumise mõtteviisis on hakanud toimuma muutusi. “Noorem põlvkond on üsna terviseteadlik. Minnakse isegi koos sõpradega kord aastas tervisekontrolli, räägitakse avameelselt enda tervisest ja probleemidest. Ei ole tabu öelda sõbrale, et mul on tunne, et sa peaksid midagi nüüd endaga ette võtma selleks, et meil oleks pikem sõprus,” ütles Aivar.